Ligipääs igapäevastes tegevustes
Hiinakeelne tekst hõlmab puudega ja vanemaid inimesi ning lubab sätetest kasu saada ka teistel ligipääsetavust vajavatel inimestel. Kohaldamisala sisaldab teid, hooneid, transporti, teavet ja teenuseid. Justiitsministeeriumi ingliskeelne selgitus nimetab seaduse valdkondadena ka haridust, eksameid ja tervishoidu.
Mõned sätted näevad selgesõnaliselt ette järkjärgulise muutuse. Artikkel 32 nõuab, et avalikult rahastatud veebisaidid, teenuseplatvormid ja mobiilirakendused täidaksid ligipääsetavusstandardeid järk-järgult. Artikkel 39 nõuab teatud avalikes teenustes kohapealse juhendamise ja inimabi säilitamist. Digikanal ei kõrvalda seega kogu vajadust saada abi muul viisil. [1][2]
Kodanikuühiskonna eraldi vaade
Rahvusvaheline vabaühendus Humanity & Inclusion kirjeldab oma Hiina programmi lehel raskusi koolidesse ja töökohtadele pääsemisel. Sama leht ütleb, et programm lõppes 2023. aastal. Materjal annab takistustele tausta, mitte ajakohast üleriigilist hinnangut selle seaduse tulemustele. Selle vanemaid statistilisi andmeid ei kasutata siin 2026. aasta olude kirjeldamiseks.
Mida edasi uurida
Ligipääsetavus muutub käegakatsutavaks, kui inimene saab iseseisvalt teekonna läbida, teavet hankida või teenust kasutada. Seetõttu on reeglite sõnastuse kõrval tähtsad hooldus, ligipääsetavad alternatiivid ja inimeste kogemused. Seaduse konsulteerimisnõuded muudavad oluliseks ka küsimuse, kelle tagasiside rakendamist mõjutab.
Seadus pärineb 2023. aastast. Seadus määrab raamistiku ja jõustumisajad. See ei tõenda iseenesest üleriigilist nõuete täitmist ega mõõdetud paranemist osalemises. Selliste tulemuste jaoks on vaja kuupäevastatud kohalikku tõendusmaterjali ja asjaosaliste kirjeldusi. [1][3]