Viisteist teenust, erinevad õiguslikud tagatised
BIZEPSi järgi hõlmas pakett viitteist teenust, millest kaheteistkümnele kehtis seaduslik nõudeõigus. Liidumaa seirekomitee tervitas eraldi raamistikku ja organisatsioonide osalemist. Selle 2024. aasta mai aruanne selgitas ka, et osa toest oli juba sotsiaalabiõiguses olemas; reform ei loonud kõiki teenuseid algusest peale. [1][2]
Isiklik abistamine jääb keskseks nõudmiseks
Roheliste fraktsiooni juht Regina Petrik tervitas edasiminekut, kuid ütles: „Seadusel on endiselt puudusi.“ Ta nõudis seaduslikke õigusi isikliku abistaja ja kooliabi teenusele. Liidumaa paragrahvi 24 selgitus kirjeldab isikliku abistaja teenuse rahastamist eraõiguslike toetustena, milleks on vaja taotlust ja hindamist. [1][3]
Rakendamine jätkub pärast hääletust
Seirekomitee nimetas jõustumiskuupäevaks 1. oktoobri 2024. See tõstis esile oma kodus elamise toetamise ning tööhõivega seotud piirangute kaotamise mõne rehabilitatsioonihüvitise puhul. Muudatused laiendasid raamistikku, kuid vaidlus õiguslikult nõutavate abistamisõiguste üle jäi lahendamata. [2]