Kasutajad peaksid oma tuge ise juhtima
Raport leidis, et inimesed peavad saama oma abi valida, suunata ja korraldada. Hindamine peaks vastama individuaalsele olukorrale, mitte kindlatele ülempiiridele, mis jätavad vajadused katmata. Näited hõlmasid Jaapanit, Rootsit, Serbiat ja Costa Ricat. Soovitused käsitlesid piirkondlikku ebavõrdsust ning põhihooldusest kaugemale ulatuvate tegevuste rahastamist. [2]
Hea tugi sõltub ka töötingimustest
Isikliku abi eelarved peavad katma palgad ja praktilised korralduskulud, sealhulgas halduse, väljaõppe ja reisimise. Raport sidus abi järjepidevuse inimväärsete töötingimustega. Samuti käsitleti kogemuskaaslaste tuge ja võimalusi teatada väärkohtlemisest. Naoki Okamoto ja Jamie Bolling tõid esitluse arutelusse iseseisva elu kogemusi. [2][1]
Kasutaja kirjeldab abi mõju
Kaasnev väljaanne tutvustas Brüsselis praktikal olnud Itaalia ratastoolikasutajat Antonellat ja tema abistajat Alice’it. „Tunnen end oma elus iseseisvama, vastutustundlikuma ja õnnelikumana,” ütles Antonella. Ta kirjeldas abi tööl ja vabal ajal ning näitas ka, et selle rahastamiseks võivad olla vajalikud puudetoetused ja pere panus. [3]