Puuetega inimeste organisatsioonid otsustajate seas
Deklaratsioon paigutab esindusorganisatsioonid arengukoostöö ja humanitaartegevuse kavandamisse, elluviimisse ja seiresse. See nõuab tõhusat osalemist, kodanikuühiskonnale turvalist keskkonda ning organisatsioonidele tugevamaid ressursse ja partnerlusi. Tippkohtumise lõppsõnavõtus rõhutas IDA president Nawaf Kabbara, et puuetega inimeste organisatsioonid peavad osalema seal, kus tehakse rahastusotsuseid. Küsimus puudutab mõju prioriteetidele ja ressurssidele, mitte lihtsalt rahvusvahelisel üritusel kohalviibimist. [2][1]
Viisteist protsenti programmidest, mitte eelarvekvoot
2025. aasta detsembriga dateeritud tehniline märkus täpsustab eesmärgi tähendust. See loendab programme, kasutades rahvusvahelise abi aruandluse tegevuse mõistet; see ei nõua 15 protsendi kulutuste suunamist puuet puudutavatele tegevustele. Sihti hinnatakse abisaajariigi vaatenurgast kõigi rahastajate peale kokku, mitte iga rahastaja programmikogumi eraldi künnisena. Programm võib arvesse minna, kui puudega inimeste kaasamine on oluline või peamine eesmärk. Need eristused on tähtsad avaliku kohustuse võrdlemisel hiljem teatatud arvudega. [3]
Arvulisest sihist laiem lubadus
Deklaratsioon palub toetajatel edendada kaasamist ja ligipääsetavust ka kõigis oma rahvusvahelistes arenguprogrammides. Tehniline märkus käsitleb laiemat eesmärki eraldi ja ütleb, et deklaratsioonis pole selle seireks konkreetset mehhanismi. Humanitaartegevuse kaasavust käsitletakse oma kohustuste kaudu; 15 protsendi arvutus humanitaartegevust ei hõlma. Deklaratsioon ühendab seega erinevad vastutused ja järelmeetmed. Kõigi puuet puudutavate programmide või humanitaartegevuste samaväärseks pidamine varjaks seda, mida kokkulepe toetajatelt tegelikult nõuab. [2][3]
Kohustuse jälgimine riiklike otsusteni
Tehniline märkus märgib, et ühine nõustamisteenus alustas tööd septembris 2025. See ühendab GIZi, UNICEFi ja UN Global Disability Fundi teadmised, IDA juhib aga esindusorganisatsioonide kaasamist ja võimekuse arendamist. Eesmärk on toetada rakendamist ja riiklikku suutlikkust. Deklaratsioon julgustab eraldi parandama andmeid ja aruandlust puudega inimeste kaasamise kohta. Need on eesmärgi poole liikumise korraldused, mitte tõend selle juba saavutamisest. Eneseesindajatele on praktiline katse see, kas osalemine jätkub programmide valimisel, hindamisel ja muutmisel tippkohtumiste vahel. [3][2]