© Österreichischer Behindertenrat
Kogu valitsust hõlmav programm
Kava koondas 375 meedet kaheksasse peatükki, käsitledes muu hulgas ligipääsetavust, haridust, tööhõivet ja iseseisvat elu. Ministeerium nimetab ligi 300 poliitikaeesmärki ja umbes 150 näitajat. Need arvud kirjeldavad programmi mahtu ja seirekorraldust. Need ei loenda juba tehtud parandusi. Meetmete ja eesmärkide koondamine aitab kindlaks teha, milliselt valitsusasutuselt tegutsemist oodatakse, ning võrrelda hilisemaid rakendusaruandeid algsete lubadustega. [1][2]
Kuidas pidi rahastus toimima
Rahastamispeatükk lähtub põhimõttest, et iga ministeerium rahastab oma vastutusalasse kuuluvaid meetmeid föderaaleelarve raames. Liidumaad vastutavad oma pädevusse kuuluvate meetmete rahastamise eest. Dokument kajastab ka nõudmisi tagatud rahastuse järele, sealhulgas võimalikku kaasamisfondi. Selle nõudmise kirjapanek ei loonud fondi. Haridust, eluasemeid ja tugiteenuseid hõlmava programmi puhul on erinevus oluline: kokkulepitud eesmärk vajab endiselt tuvastatavat eelarvet ja asutust, kes saab selle ellu viia. [2]
Puuetega inimeste esindajate vastuväited
Vastuvõtmise päeval avaldatud vastuses teatas Behindertenrat, et oli osalenud kava koostamises, kuid liiga vähesed tema ettepanekud võeti arvesse. Toonane ajutine president Klaus Widl kritiseeris ebapiisavat eelarvelist katet ja liidumaade kooskõlastatud tegevuse puudumist. Organisatsioon tõi välja lünki hariduses, tööhõives, ligipääsetavuses, deinstitutsionaliseerimises ja igapäevaelu isiklikus abistamises. Need olid organisatsiooni hinnangud vastuvõetud programmile, mitte selle hilisemate tulemuste mõõtmised. [3]
Kuidas hinnata kava täitmist
Ministeerium kirjeldab alates 2024. aastast pidevat teaduspõhist hindamist ning on avaldanud esimese rakendusaruande vastuvõtmisest kuni 2023. aasta lõpuni. Aruandlus loob avaliku aluse, mille najal hinnata 2030. aastaks antud lubadusi. Algne vaidlus pakub sellele ka praktilise mõõdupuu: kas nimetatud meetmel on rahastus, kas föderatsiooni ja liidumaade ülesanded sobivad kokku ning kas puuetega inimesed kogevad muutust. Vastuvõtmine 2022. aastal alustas rakendamist, mitte ei tõendanud eesmärkide saavutamist. [1][2][3]