Korter ilma vajaliku abita
S. K. nime all käsitletud mees oli taotlenud 140 tundi abi nädalas. Kirkkonummi määras 60 tundi koduvälisteks tegevusteks. Riigisisesed kaebused ei toonud edu ja ta pöördus vanemate juurde tagasi, sest ei saanud oma korteris elamiseks vajalikku tuge. [2]
Otsustustoe vajadus ei tohi põhjustada tõrjumist
Ametiasutused nõudsid, et taotlejad suudaksid määrata abi sisu ja osutamise viisi. Komitee leidis, et tingimuse rakendamine diskrimineeris S. K-d kaudselt. ENIL tõstis otsuse esile 2022. aasta juunis. Komitee nõudis taotluse uut läbivaatamist ja seaduse muutmist, et eemaldada see takistus otsustamisel tuge vajavate inimeste jaoks. [2][3]
Järelkontroll jäi 2026. aastal avatuks
2026. aasta aprillis avaldatud aruandes märkis komitee, et hilisemad riigisisesed otsused polnud endiselt võimaldanud iseseisvat elu ja hüvitist polnud makstud. Soome väitis, et koju osutatavad teenused ei suuda tagada turvalist elu. Kuna riigisisene kaebus oli menetluses, jätkas komitee järelkontrolli dialoogi. [4]