Poliitika lähemale igapäevaelule
Korraldajad nõudsid tugevamat valdkondadevahelist koostööd, teenuseid maakogukondadele ning perede ja hooldajate tugisüsteeme. Lõputseremooniat juhtis haridusminister Jai Bir Rai. Soovitused hõlmasid selgemat ligipääsu õigusteenustele ning puuetega inimeste poliitika paremat kooskõla teiste avalike poliitikatega. [1]
Koolid peavad arvestama individuaalseid vajadusi
Konverents soovitas vaadata üle eripedagoogilist tuge pakkuvate koolide mudeli ning luua ühise õppekava, mille õpetamine ja hindamine arvestavad individuaalseid vajadusi. Prioriteedid olid õpetajate koolitus ja abitehnoloogia. Perkinsi programm sisaldas vanemate rühma Phensem ettekandeid inimesekesksest planeerimisest. [1][2]
Uued materjalid koduseks kasutuseks
Esitleti viit koduse sekkumise videot neljas keeles ja trükimaterjale. Perkins kirjeldas ka kaht kohalikele oludele kohandatud juhendit, mis valmisid Bhutani hariduspartneritega ning käsitlesid rahulikke ruume ja mängulist õppimist. Need andsid peredele ja õpetajatele soovituste kõrval praktilisi vahendeid. [1][2]